ODYL | Kvaliteetne liimpuitpuitmaja ja CLT-maja
"[linguise]"
Ehitus- ja ehitussektori keskkonnaalane mõju selgitatud
Ehitus- ja ehitussektori keskkonnaalane mõju
Ehitus ja ehitussektor moodustavad 47% globaalsest CO2 heitmete osakaalust
Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni viimane aruanne \"Global Alliance for Buildings and Construction” leidis, et ehitussektori keskkonnaalane mõju on maailmas suurim, moodustades 2020. aastal 37%* maailma kogu CO2 heitmete osakaalust. 2020. aasta heitmed vähenesid pisut võrreldes eelmise aastaga (1% vähem kui 38% 2019. aastal), kuid ainult Covid-pandeemiaga seotud tarneahela ja majandusliku raskuste tõttu. Suurim probleem on aga see, et ehitusest pärinev heide kokku peaks 2060. aastaks kahekordistuma.
*Oluline on märkida, et 37% globaalsest CO2 heitmest pärineb eluaseme- ja ärihoonetest. See ei sisalda kogu ehitussektorit infrastruktuuriga ja tööstusliku ehitusega, mis lisab globaalsele aastasele CO2 heitmele täiendavalt 10%.
Ehitus kasutab 50% maailma ressurssidest ja täidab 33% meie prügila
Eluasemed ja infrastruktuur nõuavad tohutuid koguseid loodusvarasid. Ligikaudu 50% kõigist väljaotsitud ressurssidest tarbib ehitussektor. Seda juhib tugevalt liiva, kruusa ja lubjakivi kaevandamine, mida kasutatakse täiteks, ehitusinfrastruktuuri ja tsemendi tootmiseks.
Ehitusjäätmete kogus kogu jäätmete hulgast prügilas erineb riigiti oluliselt, vahemikus 13% – 60%. Näiteks Soomes 13%, Kanadas 27% ja Iisraelis 60%. Keskmiselt 1/3 kogu ehitusjäätmetest – see on ligikaudu ka ELi keskmine, kus ehitus moodustab ligikaudu 35% kogu jäätmete tekkest.
Ehitusjaatust on kahte tüüpi:
- Jääk uutest ehitusprojektidest. Kuni 30% uutest materjalidest võib satuda prügilasse.
- Jääk lammutustöödest. Enamik läheb prügilasse (erandiks teras, millest 98% taaskasutatakse).
Taaskasutatava ehitusjaatuse hulk suureneb jõukamais riikides (muudest piirkondadest on vähe andmeid). Ligikaudu 50% ehitusjaatusest taaskasutatakse 2018. aastal ELis.Kuid on oluline märkida, et 2008. aastal jäätmedirektiiviga 2008/98/EC seatud eesmärk oli 2020. aastaks 70% ehitus- ja lammutusjaatusest taaskasutada. Protsess on aeglane.
Peamised probleemid ehitussektoris
1. Ebatõhusad hooned
Ehitustööstus põhineb hoonete õigel ajal ja eelarve piirides valmis saamise pakkumisel. Siin on loogika:
Kiire + Hea = Kallis
Odav + Hea = Aeglane
KIIRE + ODAV = VÕIMATU (praegu) = ENERGIAMADAL
Sellepärast on näiteks ligikaudu 75% ELi praegustest hoonetest energiamadal.Siiskiinvesteeringud energiatõhususse vana hoonete renoveerimisel on kasvanud. Globaalne avalik investeering elamute energiatõhususse ulatus ligikaudu USA-s 0 miljardini 2020. aastal, võrreldes 0 miljardiga 2019. aastal, samas kui enamik selle koguinvesteeringu allikaks on olnud EL vana hoonete renoveerimisel.Lisaks sellele on uued hooned ELis pigem energiatõhusad tänu paranenud tehnoloogiatele ja suuresti mittevabatahtlike poliitikate ja määruste tõttu.
2. Poliitikakujundamine
Väljakutsed netto-null, energiatõhusa, vastupidava hoone ja ehitussektori saavutamiseks on märkimisväärsed. Oodatakse, et 2030. aastaks elab 82% maailma rahvastikust riikides, millel puuduvad hoone energiakoodeksid või on ainult vabatahtlikud koodeksid.11
Poliitika ja stiimulid on suuremahuliste muutuste jaoks olulised. Muidu võidab KIIRE + ODAV = EBATÕHUS valik jätkusuutlikud praktikad üle.
3. Meie soovid ja vajadused
On rohkem inimesi, kes elavad üksi ja/või ootavad head elustandardit, mis on täiesti õiglane, sest me kõik tahame elu nautida. See tähendab rohkem ehitatud m2-sid, et rahuldada meie vajadusi elamute ja mitteelamuruumide järele.
Probleem on selles, et kui energiatõhususe poliitika jõustatakse, muutub suurema ruumi omamine kallimaks ja paljudele võib olla kättesaamatu. See ei toeta sotsiaalset jätkusuutlikkust, mis on osajätkusuutlikkuse 3 sammast.
4. Raha ja võim
We ei tohiks unustada, et ehitustööstus on kasvu ja meie valitsuste eelarve kütus. Ehitamine võimaldab valitsustel näidata, mida nad on teinud, kuna ehitatud keskkond on visuaalselt "seal" ja kõik valijad näevad seda. Jah, taas, on täiesti õiglane, et me kõik tahame häid teid ja ilusaid avalikke ruume. Oluline on veenduda, et strateegia ei oleks KIIRE + ODAV, muidu loome rohkem tulevikuprobleeme kui lahendame. Üldise mõju vähendamine On
kaks
viisi vähendada mõju eluruumidele to keskkond elektrihinnad VÄHENDAMINE JA TAASKASUTAMINE of Kujundus (energia- ja ressursitõhusus) on elektrihinnad Hoone kogu elutsükli lähenemine: Nutikate lahenduste kasutamine energia tõhususe parandamiseks.
VÄHENDA
- Taastuva energia kasutamine
- Olemasolevate hoonete parandamine (teha olemasolevad hooned energiatõhusaks)
- Madala või nulliga ehitusmaterjalide kasutamine
- Ehitusjäätmete vähendamine
- Üksikute mõju vähendamine
- Use of renewable energy
TAASKASUTA
- Lahti monteeritavusele kavandamine
- Improve existing buildings (make existing buildings energy efficient)
- Taaskasutatud materjalide kasutamine
Lowering the individual impact
Enamuse suuremahulisi muutusi hoonete sektori osas juhivad poliitikad ja osaliselt ka avalikud toetused. Rohepolitiikad (Euroopa Roheline kokkulepe, roheline agenda Ühendkuningriigis ja Australias ning samaväärsed algatused) ning 2021. aastal alanud energiakriis on andnud suure tõuke poliitikale, mis on suunatud olemasolevate ja uute hoonete energiatõhususe parandamisele.
Hoonete sektori fundamentaalseid muutusi juhatavad otsustajad, kes asuvad kaugel kodanikust. Kuid see ei tähenda, et peaksime lihtsalt ootama, kuni muutused toimuvad. Me saame ja peaksime tegema individuaalseid ja kollektiivseid otsuseid VÄHENDAMISE ja TAASKASUTAMISE kohta. Kahtlemata on kõik see tingitud võimalusest seda teha. Ehituskulu on kõrge ja teadlikkus jätkusuutlikest valikutest ning soov omada energiatõhusat kodu (millega kaasnevad madal energiakulud) on paljude jaoks kättesaamatu. See viib meid tagasi poliitikaasutuse ja toetuste juurde. Sellegipoolest, siin on võib-olla liiga ilmsed vastused sellele, mida me teha võiksime:
- Elad vanas majas? Renoveeri, isolatsioonita, ventileeri, hinda erinevaid materjale ja energiasüsteeme. Odavaima variandi hind osutub tavaliselt kõige kallimaks.
- Ehitad uut maja? Tööta koos arhitektide ja inseneridega, kes mõtlevad jätkusuutlikule kujundusele, optimeeritud ruumile ja soovitaksid erinevaid materjale parimaid hinna ja kvaliteedi otsuste tegemiseks (odavin maksab keskpika ja pika aja jooksul rohkem).
- Ostad arendajalt uut kodu? Veendu, et maja on korralikult ehitatud. Mõnikord ja mõnedes kohtades piisab arendajasse usaldamisest või arendaja taustaga tutvumisest. Mõnikord võib spetsialisti arvamus olla hea idee. Samuti on oluline meeles pidada, et majad on nagu autod – nad vajavad regulaarset hooldust.
- Elad korrusmajas, mis vajab parendamisi? Liitu maja juhtimisel ja süüta muutuste ja parendamiste poolt. Parim stsenaarium: hästi renoveeritud hoone võib kokku hoida kuni 80% kogu emissioonidest.