ODYL | Kõrgekvaliteetne liimpuitelementmaja
Looduslik veepuhastusprotsess on pikka aega olnud ülekoormatud ja loodus ei suuda liigse reoveekoguse loodusliku töötlemisega sammu pidada. Seega, et kaitsta ökosüsteemi ja inimesi reovees leiduvate mürgiste ja kahjulike elementide eest, tuleb hallata säästvalt.
Kogu Maa veevarust on magevesi alla 3% ja ainult 0,5% kogu veest on kasutusvalmis (ülejäänu on liustike, jää ja soode kujul). Ometi on see 0,5% kogu saadaolevast veest elupaigaks 10%-le kõigist teadaolevatest loomadest ja kuni 40%-le kõigist teadaolevatest kalaliikidest ning see on eluks hädavajalik joogivee allikana, toidu tootmiseks niisutamise ja kalapüügi kaudu ning elektri tootmiseks tammide abil.
Vesi on suure surve all, kuna nõudlus ületab pakkumise ja halb kvaliteet piirab selle kasutamist (veereostuse ja sellele järgneva eutrofeerumise tõttu). Teisest küljest prognoositakse, et veenõudlus suureneb ülemaailmne 45% aastaks 2050. See on peamiselt tingitud põllumajandusest, mis moodustab 70% ülemaailmsest magevee tarbimisest, ja maailma rahvaarv ei vähene. Magevee tulevik ei paista helge.
Hea uudis on see, et magevesi on taastuv ressurss ja seda saab uuendada väiksema nõudluse või juba kasutatud vee taaskasutamise ning saastunud vee puhastamise abil, mis on keeruline, aga võimalik.
Millised sektorid mõjutavad vee kättesaadavust ja kvaliteeti
Suurim oht nii mageveele kui ka ookeanidele on reovesi. Eriti kui see juhitakse töötlemata või ohutult töötlemata kujul jõgedesse, järvedesse, maale või merre. Kes seda laseb?
ohutult 56 protsenti kogu kodumajapidamiste tekitatud reoveest. Suurem osa reoveest kogutakse kanalisatsiooni (57%, millest 78% puhastatakse ohutult), samas kui ligikaudu veerand voolab septikutesse (24%, millest 48% puhastatakse ohutult) ja ülejäänud osa kasutab muud tüüpi kanalisatsiooni (mitte ühtegi neist ei peeta ohutuks puhastamiseks).
Andmete puudumise tõttu on tööstussektoris puhastatud magevee hulka keerulisem mõõta. ÜRO 2021. aastal avaldatud reovee edenemise aruandes 2015. aastal sai vähemalt mingil määral puhastust vaid 30 protsenti kõigist reoveest Tuleb öelda, et kasutatud andmed olid piiratud.
Värskete jäätmete nõudlus sektorite kaupa
Reovee saastetaseme mõõtmine maailmamastaabis on väga keeruline, kuna andmeid on vähe ja paljudes maailma paikades seda ei kontrollita. Sellest hoolimata on linnade reoveepuhastitest, tööstusheitveest ja põllumajandusest pärinev reostus peamisteks veereostuse allikateks.
Vee halvast majandamisest tulenevad ökoloogilised probleemid
Magevee üldine kättesaadavus väheneb ja magevee elupaigad kaovad murettekitava kiirusega. Selle põhjuseks on inimtegevus, mis mõjutab maismaa- ja veeökosüsteeme.
Mida me teeme, mis ökosüsteemi kõige rohkem mõjutab?
Me vajame toitu. Põllumajandusmaade äravool kahjustab ka vee kvaliteeti.
Me vajame vett. Meie kasutatav vesi mõjutab teistele olenditele kättesaadava vee hulka. Kui vett ei töödelda ohutult ja see ökosüsteemi tagasi juhitakse, mõjutab see kõiki elusolendeid.
Me tahame rohkem ruumi. Märgalade kuivendamine arendustegevuse eesmärgil kurnab elupaiku.
Me tahame asju. Tööstuses kasutatav vesi mõjutab teistele olenditele kättesaadava vee hulka. Tööstusest pärit orgaanilised ja anorgaanilised elemendid satuvad samuti veeökosüsteemidesse ja isegi suurem osa reoveest puhastatakse.
Vee halvast majandamisest tulenevad ökoloogilised probleemid
Magevee üldine kättesaadavus väheneb ja magevee elupaigad kaovad murettekitava kiirusega. Selle põhjuseks on inimtegevus, mis mõjutab maismaa- ja veeökosüsteeme.
Mida me teeme, mis ökosüsteemi kõige rohkem mõjutab?
Me vajame toitu. Põllumajandusmaade äravool kahjustab ka vee kvaliteeti.
Me vajame vett. Meie kasutatav vesi mõjutab teistele olenditele kättesaadava vee hulka. Kui vett ei töödelda ohutult ja see ökosüsteemi tagasi juhitakse, mõjutab see kõiki elusolendeid.
Me tahame rohkem ruumi. Märgalade kuivendamine arendustegevuse eesmärgil kurnab elupaiku.
Me tahame asju. Tööstuses kasutatav vesi mõjutab teistele olenditele kättesaadava vee hulka. Tööstusest pärit orgaanilised ja anorgaanilised elemendid satuvad samuti veeökosüsteemidesse ja isegi suurem osa reoveest puhastatakse.
Me vajame energiat. Selleks ehitame tamme, paljudele liikidele sobimatuks). Samuti võivad madala vooluhulgaga või seisvad veehoidlad kuumeneda, mille tulemuseks on ebanormaalsed temperatuurikõikumised, mis võivad mõjutada tundlikke liike. See võib viia vetikate õitsemiseni ja hapnikutaseme languseni.1
Las sajab vihma. Vihmavesi ja sulanud lumi voolavad üle maa järvede ja jõgede poole – seda nimetatakse pinnavee äravooluks. Pinnavee äravool võib teel kaasa võtta palju asju. Linnades ja alevikes võib äravool kaasa võtta tänavatelt prügi ja orgaanilist ainet. Samuti võib see kaasa võtta selliseid asju nagu sool, liiv, bensiin ja mootoriõli ning kanda need sadeveekanalisatsiooni. Ja kõik need materjalid satuvad veeökosüsteemidesse.
Meile näidatakse enamasti õõvastavaid videoid saastunud jõgedest ja järvedest Bangladeshist, Hiinast, Nigeeriast jne, kuid tuleb rõhutada, et vee ületarbimine ja reostus on sama suur probleem nii arenenud kui ka arengumaades.
Toon vaid ühe näite Euroopast. Alates 1970. aastatest, kui EL hakkas looma tõhusat ja sidusat veepoliitikat, on olukord märkimisväärselt paranenud, kuid Euroopa Keskkonnaagentuuri aruande kohaselt on vähem kui 50% Euroopa veekogudest hea ökoloogilise seisundiga. Põhjavee seisund oli parem, kusjuures 74% Euroopa põhjaveealadest leiti olevat heas keemilises seisundis.
Vee halvast majandamisest tulenevad sotsiaalsed probleemid
Veenappus tekitab ülemaailmselt majanduslikke, sotsiaalseid, poliitilisi ja julgeolekuprobleeme. Inimeste elatis, põllumajandus ja tööstus sõltuvad kõik veest. Ilma veeta ei saa olla õitsengut ning jätkusuutlike veevarustuste ja -jaotuse häired ning konfliktid veevarude pärast muutuvad olulisteks julgeolekuprobleemideks.2
ÜRO teatas , et 785 miljonil inimesel puudub juurdepääs põhilistele veevarustusteenustele ja 1,2 miljardil inimesel puudub igasugune juurdepääs tualettruumidele. Lisaks on umbes 3 miljardil inimesel maailmas vee kvaliteedi tõttu suur terviserisk.
On raske öelda, mis toimub suuremas osas maailmas veereostuse osas, kuna seda sageli ei mõõdeta. ÜRO teadlased uurisid enam kui 75 000 veekogu 89 riigis ja leidsid, et üle 40 protsendi neist oli tugevalt saastunud. Nende kahe numbri vahel on selgelt seos: 40% maailma mageveest on tugevalt saastunud ja 3 miljardil inimesel on terviseriskid.
Millised sektorid mõjutavad vee kättesaadavust ja kvaliteeti
ÜKSIKISIKUD
TÖÖSTUSHARUD
POLIITIKAKUJUNDAJAD